The Girl in the Park

Ema, keda 15 aastat tagasi tema kolmeaastase tütre kadumine sügavalt traumatises, on eraldunud nii endisest abikaasast kui ka seekordseks eluks üles kasvanud pojast. Ta elab ettevaatlikult ja vaoshoitult, püüdes mineviku piina eemale hoida, kuid igatsus ja haavad on kogu aeg pinnal. Suhted on kanged, argipäev tühi ning iga mälestus tütrelt toodud väike ese meenutab, mis on kadunud.

Ühel hetkel ilmub tema ellu noor naine, kelle minevik on täis ebaselgust ja pettumusi. Tema saabumine raputab vana haava lahti ja äratab emast välja irratsionaalse, üha kasvava lootuse, et äkki on see inimene see tüdruk, keda ta nii kaua on otsinud. Lootus ja kahtlus põimuvad, tõstes esile mälestuste valulikkuse ja vajaduse uskuda, isegi kui mõistus pakub teisi vastuseid.

Film uurib leina, kinnisideede ja andestuse piire ning näitab, kuidas minevik võib ründavalt tagasi tulla ja sundida inimesi valikuid tegema. See on vaoshoitud, pingeline ja liigutav lugu inimlikust haavatavusest — sellest, kuidas lootus võib anda jõudu nii tervenemiseks kui ka enese petmiseks, ning kuidas suured kaotused jätavad jälje kogu elule.