富江

Noor naine, kelle lapsepõlvetraumad on allasurutud, pöördub abi saamiseks psühhiaatri poole ja läbib hüpnoosi, mille käigus kordub pidevalt nimi Tomie, kuigi ta ei suuda meenutada, kust see talle tuttav on. Mälu killustub ja fragmendid varasemast elust kerkivad pinnale, kuid vastuseid jääb aina vähemaks ning küsimused kasvavad.

Paralleelselt uurib politseidetektiiv sarja veriseid ja põhjendamatuid mõrvu ning satub uurimise käigus samale nimele — Tomie. Murded, tunnistused ja vihjed hakkavad kokku sulama ning kahe erineva inimese saatused juhuslikult põimuvad, paljastades midagi ohtlikult enamat kui pelgalt isiklikke saladusi.

Filmi õhustik on pingeline ja unenäoline: mälu ja reaalsuse piirid hägustuvad ning Tomie kui kütkestav ja hävitav kohalolek ajab inimesi hulluma ja hävitab nende elu. Tomie (1998) mängib identiteedi, obsessiivsuse ja korduvuse motiividega, jättes vaataja mõtisklema selle üle, kui kaugele võib viia ihad ja unustatud mälestused.