수상한 그녀

Vanaema, keda pere on hakkanud pidama tülikaks ja eirab tema soove, ärkab ootamatult ja maagiliselt 20-aastase kehastuses. See kummaline muutus annab talle võimaluse astuda tagasi nooruse rütmi, unustada argimured ja vaadata elu uue pilguga. Filmi huumor sünnib peamiselt sellest vastandusest: vana elukogemus noore ihu ja tänapäeva võimaluste kõrval.

Rõõmsameelne noorus äratab taas vanad kirjed ja anded — peategelane hakkab oma häält kasutama, püüab enda unistusi ja toob end proovile täiesti uue isikuna. Tema kärme iseteadvus ja leidlikkus segunevad noore kehaga kaasneva avastamisrõõmuga ning tekitavad nii naljakaid kui ka liigutavaid hetki. Samal ajal löövad lahti arusaamatused ja ootamatud võimalused, mis panevad proovile nii tema suhteid kui eneseväärikust.

Filmi süda on aga sügavamas teemades: ajast, identiteedist ja peresuhetest. Nooruslik teine võimalus annab võimaluse vanadel haavadel paraneda, suhtelõngad taas üles leida ja mõista, kui palju tähendavad lähedased. Generatsioonide pinged lahenevad läbi nalja, muusika ja inimliku soojuse, mis toob vaatajani tasakaalu komöödia ning liigutava draama vahel.

Miss Granny on südantsoojendav ja elurõõmus lugu, mis tuletab meelde, et unistusi ei ole kunagi liiga hilja järgida ja et iga inimene väärib tähelepanu ning austust, olenemata east. Film sobib neile, kes hindavad kerget huumorit, kauneid muusikalisi hetki ja inimlikku, kaasahaaravat emotsiooni.