Cavemen

Los Angelese peoelu meelelaadist ja vabalibahoodust pärit peategelane käib filmi alguses läbi kõik öised klubiuksed, lühiajalised suhtevedurid ja siledatud jutustused. Tema elu tundub pealt vaadates glamuurne ja muretu, ent varjatud tühjus ja üha korduvate pidude rutiin hakkavad lõpuks kurnama. Sarjastunud flirtid ja pinnapealsed suhted ei suuda enam täita soovi midagi tõelisemat ning sisemine tühimik sunnib teda tegema kardinaalset otsust.

Ühel hetkel satub ta inimesega, kelle suhtumine armastusse ja elusse on sootuks teistsugune — see kohtumine muutub katalüsaatoriks. Ta otsustab loobuda oma varasest peokäitumisest ja asuda otsima tõelist sidet, mis nõuab ausust, kannatlikkust ja eneseavastust. Muutused ei tule lihtsalt: kohmakaid kohtinguõhtuid, vanade sõprade ebausku ja naljakaid tagasilööke tuleb ette, kuid need hetked näitavad ka tema teekonna siirust ja pühendumist.

Filmi toon kõneleb kerge huumori ja soojuse keeles, kus iga eksimus on samm selgema mina suunas. Lugu uurib, mida tähendab kasvamine täiskasvanuks, kui pealtnäha lõbus elu ei kata enam hingevaikust. Armastus ei tule hetkega ning tõeline muutus eeldab ausat tööd enda kallal.

Cavemen pakub lihtsat, aga südantsoojendavat jutustust sellest, kuidas inimene võib otsustada jätta seljataha peolembuse ning avastada tähendusrikkam ühendus kellegi teisega. See on lugu ebaõnnestumistest, naerust ja lõpuks väikestest võitudest, mis viivad suurema emotsionaalse küpsuseni.