Eye of the Cat

Mees ja tema tüdruksõber panevad toime oma nutika, kuid ohtliku plaani: röövida mehe ekstsentrilise ja jõuka tädi häärber. Majas elab tädi koos kümnete kassidega, kes liiguvad ruumides vaikselt ja valvsalt. Paraku on varastamise sihtmärk just see, mis kutsub esile mehe sügava, peaaegu surmava kassihirmu.

Kassidest saab mitte ainult füüsiline takistus, vaid ka psühholoogiline müür — nende kohalolek muudab iga hetke pingeliseks ja ootamatud žestid karjuvad ohuhoona. Kaader-kaadrilt kerkib esile absurdi ja õuduse vaheline kitsas piir: olukorda, mis peaks olema hea plaani võti, lämmatab mehe sisemine hirm ning kasside talitused tunduvad sihikindla valvekorraldusena.

Tüdruksõbra ja mehe vahekord pannakse proovile, kui au ja ahnus lähevad vastamisi hirmuga; tädi omakorda paistab teadvat rohkem, kui ta välja annab, ning tema häärber peidab saladusi ja künkaid, mis näivalt toetavad tema võimu majas. Pinge keeb ja pinget ümbritsev huumor muudab sündmused ootamatuteks pöördeteks, kus kontrolli kaotamine on nii vaimne kui ka praktiline.

1969. aasta film mängib välja tumeda satiiri ja psühholoogilise põnevikuna, kus kassid muutuvad sümboliteks — vabadusest, hirmust ja üleolekust. Lugu pakub nii külmavärinaid kui ka närtsitavat irooniat, tuues vaatajani karmi meelelahutuse, mis uurib, kui kaugele võib inimene minna, et võita või kaotada oma hirm.