Blackout

Charley on väikelinna kunstnik, kelle elu on täis valgustatud ja varjatud hetki. Tema joomingud sulanduvad tema kahtlustega — kas ta on tõeliselt huntmees või murdub tema meel lihtsalt surve all? Öised mustandid ja katkised mälestused segunevad, muutes reaalsuse ähmaseks ja ähvardavaks.

Ta tõmbub eemale lähedastest, sulgub üha sügavamale üksindusse ning laseb oma õudustel lõuendile voolata. Muistused veristest öötegudest ilmnevad tema kunstis nii otseselt kui ka metafooriliselt, kandes endas võimsat süümepiinade ja enesehävituse tunnet. Kunst töötab nii tunnistajana kui ka lunastusvahendina, ent pakub ka vaid poolikuid vastuseid.

Filmi õhkkond mängib kartuse ja kahtlusega, jättes vaataja pidevalt küsima, mis on tõsi ja mis kujutlusvõime viljad. Lugu uurib isolatsiooni, sõltuvuse ja identiteedi teemasid, näidates, kui õhuke on piir looja ja hävitaja vahel. Blackout on kaasahaarav ja häiriv visuaalne palve, mis jääb pead kammima kauaks pärast ekraani hämardumist.