Pärast vallandamist põgeneb puusepp Sergio ja peidab end kapisse, mis hiljem transporditakse uude koju. Kui kapp jõuab ostja perekonna elamisse, otsustab Sergio jääda – algab kummaline ja pingeline kooselu, kus võõra elu jälgimine muutub päevakajaliseks rutiiniks. Tema varjatud kohalolek toob välja nii sooja inimsuhte igapäevuse kui ka allasurutud pingeid ja saladusi.
Film mängib vaataja ootustega, segades musta huumorit ja tungivat ebamugavustunnet; see on lugu vaatluse, identiteedi ja piiride õhukesest vahekorral. Sergio peitmine kapis on nii füüsiline kui metaforiline eksperiment, mis sunnib küsima, mida tähendab olla nähtamatu ja milliseid tagajärgi võib tuua inimestevahelise usalduse või selle puudumine.