75-aastane kirjanik tunnetab küpse ikksaare ja loomingulise vormi kulumisohuga elamise raskust, kuid tema igapäevases rutiinis ärkavad ellu raamatu lehekülgedelt pärit tegelased, kes aeg-ajalt astuvad üle reaalsuse piiri. Need kohtumised toovad kaasa nii teravat irooniat kui ka sooja nostalgiat, sundides peategelast hindama uuesti oma minevikku, armastusi ja valikuid. Film maalib peene piiri fantaasia ja tegelikkuse vahel, kus mälestused ja väljamõeldis põimuvad nii, et vaataja ei tea vahel, kumba uskuda.
Filmi Bethlehem Light (2022) tonaalsus on leebe ja meditatiivne: see ei paku lihtsaid lahendusi, kuid pakub sügavat inimsust ja väikseid õrnalt naljakaid momente, mis peegeldavad vananemise paradokse. Lugu kutsub mõtlema kunstniku pärandi, identiteedi ja loojutustamise jõu üle, jättes meelde paitava, kuid mõtlemapaneva järelmaitse.