Andrey Tarkovsky. A Cinema Prayer

Filmis koondub Andrey Tarkovsky elu ja looming tema enda sõnade kaudu; see paljastab mälestused, kunstilise visiooni ning mõtisklused kunstniku saatuse ja inimese elu tähenduse üle. 2019. aasta dokumentaal kasutab arhiivikaadreid, päevikukatkendeid ning helilisi ja visuaalseid kollaaže, et taastada tema ainulaadne esteetika ja töömeetodid.

Filmi ei huvita lihtne kronoloogia; see kutsub vaataja sisse meditatsioonile ajast, mälu, usu ja koduigatsuse teemadel ning käsitleb kunstniku üksindust ja loomevalusid. Tulemus on intiimne ja kõnetav portree, kus kino muutub palveks — vahendiks mõtestamaks inimelu, kunsti ja eksistentsi tähendust.