Filmi The Toy (1982) keskmes on omapärane ja mõtlemapanev situatsioon: miljardär U.S. Bates viib oma ülbe poja Ericu kauplusesse ja lubab tal valida kõik, mida ta soovib. Eric valib mänguasjana mustanahalise koristaja, kes on teda oma naljadega naerma pannud. Alguses peab mees taluma alandusi ja inimväärikuse puudumist, olles olukorras, kus raha ja võim otsustavad tema saatuse üle.
Lugu areneb kaugemale lihtsast vastuolust omanikust ja esemesarnasest poegast — see muutub õppetunniks ja ootamatuks sõpruseks. Koristaja vastutab poja eest, kuid ei sobitu olematu mänguasjana olemise rolli; tema inimlikkus, väärikus ja huumor aitavad üksildast poissi mõista, mida tähendab tõeline hoolimine. Filmi läbi kumab terav sotsiaalne kriitika tarbimisühiskonna, klassidevaheliste lõhede ja rassiliste eelarvamuste suhtes.
Kuigi film mängib komöödia ja draama piiril, jääb selle tuumaks liigutav ja mõtlemapanev sõnum: sõprus, eneseväärtustamine ja vastupanu arusaamatule autoriteedile võivad murda konfliktide ja üksinduse müüre. Lõpuks on tegu loo ja inimestevahelise muutumisega, mis on samaaegselt naljakas, kurb ja lootusrikas.