Barcelona kuplivas meeleolus 1960. aastate lõpus hukkuvad armastusse noor kella- ja ehtepoiss Eugenio ning lauljatar Conchita: ta õpib kitarri, et teda saata, ja avastab samal ajal oma huumorimeele, mis viib ta väikeklubidest suurele lavale. Film jälgib tema teekonda tagasihoidlikust algusest koomikuikooniks, näidates nii esinemiste intiimsust, suitsetuse ja naljadega vormitud lavapersoona teravust kui ka privaatsuhteid rikkuvat pinget.
Lugu on nii ajastu- kui isiklik portree, mis põimib nostalgiat ja teravat ühiskonnakriitikat, tuues esile kuulsuse ja üksildust kõrvuti. Visuaalselt värvikas ning näitlejate emotsionaalselt kantud esitused loovad melanhoolse, kuid liigutava atmosfääri, kus huumorisaade läheb käsikäes sügavamate inimlike valudega.