Don't Be a Menace to South Central While Drinking Your Juice in the Hood

Noore Ashtray saabub South Centrali elama isaga, kes näib kohati sama vana kui poeg ise, ning nõudliku, kõnetavat ja kanepit suitsetava vanaemaga. Uues naabruskonnas kohtab ta oma sugulast Loc Dogi, kes on uhkelt tänavaliku eluviisi lipnik ja kelle relvastusse kuuluvad nii püstolid kui ka absurdselt liialdatud „enesekaitse” tööriistad. Film seab esiplaanile perekonna dünaamikad ja kultuurilised äärmused, kus koomika sünnib ootamatustest ja liialdustest.

Loc Dogi käitumine ja välkkiired nalihetked karikeerivad 90ndate urban-kino tropesid: kättemaks, jõuvõim ja tänavaromaanid on kõike muud kui tõsimeelsed — need on parodeeritud, liialdatud ja vahest sootuks naeruvääristatud. Vanaema ja isa dialoogid, absurdne relvavarustus ja kohaliku elu väiksed tragikomöödiad loovad terava, aga samas lõbusa satiiri. Stseenid vahelduvad slapstickist terava sõnamänguni, hoides tempot ning nalja teravana.

Ashtray peab otsustama, kas püsida sirgel teel või lasta end kaasa tõmmata naabruskonna võrgustikku — tema valikud toovad kaasa nii absurdseid seiku kui ka siiraid hetki, mis puudutavad kuuluvust ja identiteeti. Film mängib stereotüüpidega, paljastab need ning pöörab ootused pea peale, samal ajal pakkudes karmikõrbe ja naljakat pilku noorte elule Los Angelese tuiksoonel.

Tulemus on julge ja provokatiivne komöödia, mis ei karda piire nihutada ja teatreerida massiivsete ülepõrgatuste kaudu. See on musta huumori ja satiiri segu, mis naljatab populaarsete õuduslugude ja draamade üle, jättes vaatajale mõlemalt nii naeru kui ka mõtlemisruumi.